Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud MTÜ sai täna kinnituse, et on väärilised ja võimelised haldama Eesti suurimat FSC® metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaati. Selle kohta väljastati ühistule litsents FSC®-C135147.

FSC® (Forest Stewardship Council®) on kasutusel nii metsamajandamise (FM – Forest Management) kui ka tarneahela (CoC – Chain of Custody) sertifitseerimisel. Grupisertifikaadi taotlemise eesmärk on toetada jätkusuutlikku metsamajandamist ja luua turueeliseid neile, kes majandavad oma metsa vastavalt FSC® sertifikaadi nõuetele.

„Töö metsaomanike gruppi kokkupanemise, kontrollimise, andmete kogumise ja koolitamisega on käinud juba üle aasta,“ räägib Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juhatuse esimees Kadri-Aija Viik. Tema sõnul viidi eelmise aasta lõpus SCS Global Services™ juhtimisel läbi esmane auditeerimine, mille raames vaadati põhjalikult üle kasutusel olevad andmebaasid ning ettevalmistused seireks.

Kontrolliti ka metsas tehtud töid ja tehnikat ning vesteldi töötajatega. Auditi põhjal tehtud sõltumatu ja pädeva eksperdi otsus kinnitas, et Ühinenud Metsaomanikud on võimelised ja valmis haldama grupisertifikaati ning ühistu metsamajanduslik tegevus on vastavuses ühiselt heaks kiidetud säästva metsanduse põhimõtete ja standarditega.

Viigi sõnul on tänaseks grupis üle 40 liikme ja enam kui 50 000 ha metsamaad. Grupisertifikaadiga liitumise soovi on juba avaldanud veel ligi 30 metsaomanikku. Kõigi grupi liikmetega sõlmitakse lepingud, kus kirjeldatakse sertifikaadist tulenevad nõuded ja vastastikused kohustused.

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ koondab ligi 700 metsaomanikku üle Eesti. Metsaühistu pakub oma liikmetele igakülgset nõustamist metsa kasvatamisel ning kõiki metsamajandamisega seotud teenuseid metsauuendamisest raieteni.

Ühistu esindab metsaomanikke ka jahilepingute sõlmimisel ja haldab FSC® C135147 metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaati. Et tagada metsaühistu tegevuse vastavus kokkulepitud säästva metsanduse põhimõtetele ja sertifikaadist tulenevatele nõuetele, on Ühinenud Metsaomanikud esimese Eesti metsaühistuna tööle võtnud ka keskkonnaspetsialisti.

Lisainfo

Kadri-Aija Viik
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juhatuse esimees
kadri@eestimetsad.ee
www.eestimetsad.ee

Valitsus võttis vastu otsuse, millega saab peagi taas biomassist elektrit toota. Otsus rõõmustab metsaomanikke, sest tekib üks võimalus väheväätuslikku puitu müüa, kirjutab 28. jaanuari kuukiri Metsandus.

Valitsus otsustas edasi liikuda taastuvenergia toetusskeemi muutva eelnõuga, et tagada tarbijatele taskukohaseim viis taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, anda ettevõtjatele kindlus investeeringute planeerimisel ja luua uusi töökohti.

“See on kauaoodatud rõõmusõnum. Seni polnud raiejäätmeid ja küttepuid kuhugi panna,” rõõmustas Ida-Virumaa metsaomanik ja Virumaa Metsaühistu juhatuse liige Viktor Lehtse. “Graanul Invest, Püssi – kõik on täis. Ka muutub hind õiglasemaks,” lisas Lehtse. Seni on olnud hetki, kui küttepuu hind on nii madal, et omanik peab selle tegemisele peale maksma.

Majanduslik efekt

“Midagigi head siin kehvas majanduses,” rõõmustab metsaomanik ja loodab, et valitus ei anna taas tuulikumeeste lobitööle järele ning otsus jääb püsima.

“Vaieldamatult väga mõistlik otsus, valitsus oleks võinud selle ammu teha,” on rahul ka metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner.

Sel on majanduslik positiivne efekt – loob juurde töökohti, võtab kasutusele muidu metsa jääva ja seal mädaneva väheväärtusliku puidu, ergutab metsaomanikke ka küttepuidu iseloomuga metsi raiuma. “Praegu on küttepuidu hind nii madal, et mõnes piirkonnas on varumise omahind kõrgem saadavast müügitulust. Rohelise energia eksport on positiivne ka makromajanduslikul tasemel,” selgitas Hepner.

Metsakasvatuslik efekt

Otsus ergutab metsaomanikke oma metsi majandama ja teeb pisut tasuvamaks hooldusraiete tegemise. “Hooldusraietelt tuleb valdavalt paberi ja küttepuidu iseloomuga puitu ja mõlema hind on praegu väga madal. Nii mõnigi metsaomanik lükkab seepärast hooldusraiet edasi ja see võib negatiivselt mõjuda mitmekümne aasta pärast, kui praegused hooldusraieealised metsad saavad küpseks,” tõi ta välja. Tegemata hooldusraied tähendavad tulevikus viletsa kvaliteediga puitu.

Ka pikalt otsuse heaks töötanud endine Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees ja Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss oli väga rahul, et valitsus mõistis, et Eestis on palju ressurssi, mis vastasel korral lihtsalt ära mädaneb. “Olen lihtsalt rõõmus. See on moraalne võit tervele Eestile, majanduslik võit Kirde-Eestile.”

“See taaseralduv süsinik on olnud seotud, maa kasutatud, see läheb muidu raisku. Töökohad saab luua, tehnoloogia on olemas. Kõik saab taas kasutusse,” lisas ta.

Ka Eesti Erametsaliit tervitas otsust, mis annab võimaluse Narva elektrijaamades tulevikus taas küttepuud põletada. Liit on veendunud, et küttepuidu kasutamine Narva elektrijaamades aitab kiiresti parandada tööhõivet meie maapiirkondades ja elavdada majandust.

“Energiapuidu kasutamisest võidavad just meie Eesti oma inimesed. Puitkütuse varumise ahelas osaleb vähemalt kümneid kordi rohkem inimesi kui teiste taastuvenergia lahenduste puhul,” selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. “Iga tihumeeter puitu aitab majandust liikuma panna ja toob riigile jõukust töökohtade, maksude ja omanikutulu kaudu. Iga miljon tihumeetrit kasutusele võetud puitu loob ligikaudu 2400 töökohta just maapiirkondadesse, kus praegu on tööhõivega eriti suured probleemid. Metsanduse arengukava täites on võimalik juurde luua 12 000–15 000 töökohta.”

Raiemahud on kukkunud

Eesti aastane raiemaht on praegu alla 10 miljoni tihumeetri, kuigi metsanduse arengukava näeb aastaseks mahuks ette stabiilselt 12–15 miljonit. “Möödunud aastal erametsades 15–25% võrra kukkunud raiemahu tagajärjel kadus metsandussektoris 2000–3000 töökohta ja riigil jäi saamata suur hulk makse,” kirjeldas Ants Erik praegust olukorda.

Küttepuu hind on olnud stabiilselt madal juba viimased 3–4 aastat, alates 2014. aasta keskpaigast on suured probleemid ka paberipuu müügiga, mis veelgi on võimendanud hinnasurvet küttepuule.
Passiivsuse põhjus erametsa majandamisel ei ole sugugi ainult puidu madal hind – kütte- ja paberipuidul lihtsalt polegi ostjat. Kuna aga keskmises erametsas on madalakvaliteedilise puidu osakaal üle poole mahust ja metsa majandada ei tasu, siis jätab omanik vajalikud tööd üldse tegemata.

Lisaks energiapuidule jääb paraku metsa seisma ka palk ja muu puidusortiment, mis sobiks saetööstusesse saatmiseks ja edasiseks väärindamiseks.

Järele raiumine on võimatu

Eesti on alla soovitatava raiemahu metsa majandanud juba viimased 20 aastat. Erametsades on küttepuuilmelisi puistuid 100 miljoni tihumeetri jagu ja sellest 50 miljonit tihumeetrit vajaks kohe raiumist, kuid tegelikult raiutakse praegu samailmelisi puistuid ainult kaks miljonit tihumeetrit aastas. “Kasutamata puitu on kuhjunud nii palju, et “järele raiuda” on seda võimatu ja tõenäoliselt kõduneb ära umbes pool küpsenud puistutest,”  hindas Ants Erik praegust raiskamise ulatust.

Statistikaameti andmetel raiutakse Eestis metsa umbes 2/3 jagu sellest, mis on meie metsade aastane juurdekasv. Alates 2004. aastast on raie olnud 44–70 protsenti metsa juurdekasvust.
“Eesmärk on see, et madalakvaliteedilisele puidule tekiks üldse mingi kasutusvõimalus,” ütles Ants Erik. “Kui veel arvestada ka Eesti tegelikku raievõimsust, siis ei ole raiemahtude järsk kasv juba tehniliselt võimalik. Kõigele lisaks saab rahvusvahelisel vähempakkumisel üheks tingimuseks tõenäoliselt see, et energiatootmisel kasutatakse vaid sertifitseeritud puitu ehk siis sellist, mis on kasvatatud vastutustundlikult.”

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas leiab, et otsus on kindlasti positiivne. “Kui tekib üks tarbimiskoht juurde, saab riigimetsast sinna materjali viia, tõusevad nii nõudlus kui ka hind. See aitab majandustulemusi parandada,” lisas ta.

Lae alla Taavi Raadiku ja Einar Rannula ettekanne „Puiduturg müüja pilgu läbi“.

Faili alla laadimiseks vajuta SIIA.

Koostöös Eesti Puidumüügikeskusega on Tehnopolis tegutsev ettevõte Thorgate valmis saanud Eesti metsaomanikele jaoks Vahelao tarkvara. Tänaseks kasutab Vaheladu juba ligi 50 ettevõtet üle Eesti. Vaheladu annab metsaomanikele pideva ja reaalajas ülevaate metsas toimuvast – mahavõetud metsa hulgast, teeäärsete palgikoormate ehk nn „vaheladude“ seisudest ja paljust muust.

„Metsamajandus on tegevusharu, mis on viimase aja tormilisest tehnoloogia arengust üllatavalt puutumata jäänud”, räägib ettevõtte Thorgate juhatuse liige Ivar Merilo. “Kuna sektor tundub põnev, siis olime koheselt nõus projektis IT-partneri rolli täitma kui Eesti Puidumüügikeskus meie juurde sellest ideest rääkima tuli.“

Et reaalajas infot metsast saada, on kõik metsas töötavad osapooled – metsalõikusmasinad, metsatraktorid ning metsaveoautod varustatud tahvelarvutitega. Iga tehtud töölõigu kohta sisestatakse andmed juba kohapeal Vahelattu ning seetõttu on metsaülematel pidevalt reaalajas ülevaade, kust kui palju on metsa lõigatud ning saab efektiivsemalt forwarder või metsaveoauto tööd juhtida.

“Esmalt oli küll kahtlus, kas metsatöötajad võtavad nutiseadmed ka metsas kasutusele ning tunnevad end nendega mugavalt. Aga tuli välja, et kõik toimis, ” rõõmustab Ivar Merilo.

Thorgate on 2011. aastal loodud disaini ja tehnoloogia tiim, mille erialaks on innovaatiliste ja tänapäevaste digitaallahenduste loomine. Lisaks disaini ja arendustöödele arendab Thorgate ka oma tooteid ja startupe, parimaks näiteks on Londonis Seedcampi võidetud GateMe.

Eesti Puidumüügikeskus osales nominendina tänasel Rootsi Äriauhind 2014 auhinnatseremoonial

Täna, teisipäeval 28. oktoobril, toimus Tallinnas KUMU saalis ettevõtluskonkursi Rootsi Äriauhind 2014 auhinnatseremoonia, mille avasid Rootsi kroonprintsess Victoria ja Eesti peaminister Taavi Rõivas.

Metsandusvaldkonnast olid pidulikule sündmusele kutsutud kaks esindajat: Eesti Puidumüügikeskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus, kes olid tänavused kandidaadid Eesti jätkusuutlikult kasvavate ettevõtete kategoorias. RMK pääses ka kolme finalisti sekka.

“See, et Eesti Puidumüügikeskus kõrge auhinna saamiseks esitati, on suur üllatus ja tunnustus. Tunnetame, et meie tegevus jätkusuutlikul ja säästlikul metsamajandamisel leiab tähelepanu lisaks Eestile ka välisriikides,” ütles Eesti Puidumüügikeskuse tegevjuht Einar Rannula, kes ettevõtte esindajana osales tänasel pidulikul sündmusel KUMUs.

„Tseremoonia sõnavõttudest jäi kõlama innovatsiooni teema. SAABi asepresidendi ja peaesineja, kosmosetehnoloogiat edendava ettevõtte Spaceport Swedeni tegevjuhi esinemiste puhul avaldas muljet, kui suurelt maailma mõistes väikeriigis Rootsis mõeldakse ja kui palju panustatakse arendustegevusse ning innovatsiooni,“ kommenteeris Rannula.

Eesti Puidumüügikeskus metsamaterjali ühtseks müügiks loodud tulundusühing, mille asutanud metsaühistud esindavad üle 400 metsaomaniku ja majandavad 120 000 hektarit metsamaad. 2014 aasta prognoositav müügimaht on 550 000 tihumeetrit ümarmetsamaterjali.

Konkursile Rootsi Äriauhinna 2014 kandidaadiks esitas Eesti Puidumüügikeskuse SCA Metsad Eesti AS. Ettevõte kuulub SCA gruppi, mis on maailma juhtiv metsandussaaduste töötleja ja turustaja.

Eesti Puidumüügikeskuse puhul tõsteti esile tulundusühingu tarneahela juhtimissüsteemi ja protseduure, mis on hinnatud säästva metsamajandamise standarditele vastavaks, samuti säästlikku metsamajandamist tõendavate PEFC ja FSC tarneahela sertifikaatide olemasolu. Metsaomaniku jaoks tagab puidu müügi usaldusväärsuse, et keskkonna www.vaheladu.ee kaudu on tal täpne ülevaade nii puidu müügi hetkeseisu kui ka hindade kohta. Eesti Puidumüügikeskus on ka metsaühistute esindusorganisatsiooni Eesti Erametsaliit toetaja.

Rootsi Eksportnõukogu, Rootsi suursaatkonna ja Swedbanki algatatud tunnustus Rootsi Äriauhind antakse välja kord aastas vastutustundlikele ja jätkusuutlikele Eesti ettevõtetele.

2014. aasta parima jätkusuutlikult kasvava ettevõtte tiitli pälvis logistika- ja transpordiettevõte Greencarrier Freight Services Estonia, parima ühiskonda panustava projekti tiitli ISS Eesti värbamiskampaania ja aasta noore ettevõtja tiitli Zeroturnaroundi asutaja Jevgeni Kabanov.

Artikkel Eesti Puidumüügikeskuse juhtidega Maalehe Metsalehes

http://maaleht.delfi.ee/news/mets/metsuudised/uhine-puidumuuk-annab-omanikule-parima-tulu.d?id=69451821

TÜ Eesti Puidumüügikeskus nõukogu kinnitas Vardi Erametsaseltsi liikmeks astumise taotluse.

Vardi Erametsaselts alustas tegevust 2001. aastal. Metsaühistul on 2014 aasta märtsi seisuga 261 liiget ja metsamaa kogupindala ca 6680 hektarit www.vardi.ee

Alates 21.06.2014 omab TÜ Eesti Puidumüügikeskus FSC tarneahela sertifikaati http://info.fsc.org/

FSC:
Certificate Code: RA-COC-006926
License Code: FSC-C121593
Controlled Wood Code: RA-CW-006926

Eesti Puidumüügikeskus TÜ juhatuse liige Taavi Raadik ja nõukogu liige Kadri-Aija Viik esitasid ettekanded Erametsakeskuse poolt korraldatud seminaril „Puidu turustamine ja ühismüük“, kus teemadeks olid:

  • Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
  • Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus, milleks ja kellele vaja?
  • Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
  • Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel, mis on oluline ja kuhu suundume?

Ettekanded:

Ühismüügi võimaluste tutvustamine – Kadri-Aija Viik: Lae alla SIIT

Ühismüügi võimaluste tutvustamine -Taavi Raadik: Lae alla SIIT

Meil on Teile hea meel teatada, et NEPCon OÜ omades Danish Accreditation and Metrology Fund – DANAK akrediteeringut, on hinnanud Eesti Puidumüügikeskus TÜ tarneahela juhtimissüsteemi vastavust standarditele ning väljastanud meile PEFC tarneahela sertifikaadi.

Kinnitades sellega, et Eesti Puidumüügikeskus TÜ juhtimissüsteem ja protseduurid täidavad PEFC ST 2002:2010 Chain of Custody of Forest Based Products – Requirements nõudmisi.

Eesti Puidumüügikeskus TÜ-le on väljastatud PEFC tarneahela sertifikaat registrikoodiga NC-PEFC/COC-000138. Seega on kogu Eesti Puidumüügikeskus TÜ poolt müüdav puit kas 100% PEFC Certified (60% müügimahust) või PEFC Controlled Sources (40% müügimahust)