EESTI ERAMETSALIIDU PRESSITEADE
Ehkki küttepuidu hind on tõusutrendis ja jõudnud kümnendi tippu, on puit jätkuvalt mitmekordseks kerkinud gaasi- ja elektrikulude kõrval soodsam energiaallikas, andes vähemalt kahekordse kokkuhoiu.
Eesti Puidumüügikeskuse tegevjuhi Einar Rannula jutu järgi on küttepuidu hind tõusutrendis, jõudnud viimase kümnendi tippu ning tõenäoliselt näeme lähiajal uusi hinnarekordeid.
Küttepuidu hinnatõusu mõjutavad nii kohalikud kui üle-Euroopalised tegurid. „Hinnasurve tuleb mitmelt poolt. Esiteks on küttepuitu viimasel ajal vähe raiutud ja pakkumist ei ole turul piisavalt. Kõrge okaspuupalgi hind on suunanud raieid rohkem okaspuumetsadesse ja küttepuidu enamusega raieid ei ole tehtud piisavas mahus. Hinda on kergitanud halupuude tootjad, kuna eksportturgudel on pakendatud halupuu nõudlus ja hind kasvanud,“ selgitas Rannula.
Oluline roll on ka gaasi hinnatõusul, mis sunnib otsima alternatiivseid energiaallikaid ning on seetõttu kergitanud hakkepuidu nõudlust, maksumust ning aktiviseerinud eksporti. Gaasi hinna tõttu on tõusnud ka pelletite hind, samuti on kerkinud kohalike katlamajade ja Eesti Energia nõudlus ja hind kütte- ning hakkepuidule.
Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Jaanus Auna sõnul kasutatakse hakke ja pelletite tootmiseks näiteks valgustus- ja harvendusraie käigus tekkivat madalakvaliteetset puitu ja raiejäätmeid, mis muuks otstarbeks ei sobi. „Metsa võsast ja nõrkadest puudest puhastamine aitab tulevikus kasvatada tervemat metsa, samuti suureneb energiatootmises kohaliku tooraine osakaal, mille hind on mõistlik,“ kommenteeris Aun.
Kui praeguste börsihindade juures on gaasi megavatt-tunni hind ligi 115 eurot ning elektri oma ligi 170 eurot, siis piirkondades, kus kaugküttelahendusi pakutakse peamiselt läbi hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade, jääb kütte megavatt-tunni hind keskmiselt 50 euro ringi. Pelletküttel tuleb keskmine megavatt-tunni hind ligi 65 eurot ja halupuude puhul sõltuvalt puuliigist 50-70 eurot.
Kohaliku puitbiomassi hinnaeeliseid kinnitas ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja: „Piirkonnad, kus täna kasutatakse kaugküttesoojuse tootmiseks kohalikku hakkepuitu, on suutnud hoida soojusenergia hinna soodsana. Kui biokütusega varustatus on küttehooaja jooksul piisav, on võimalik ära hoida ka kodukulude edasine suurenemine.“
Puitbiomassi saamiseks tuleb metsasid regulaarselt hooldada, mis loob väärtust nii täna kui tulevikus – praegu biokütusena ära kasutatud madalakvaliteetse puidu välja raiumise arvelt kasvavad tulevikus kvaliteetsemad metsad.
Kasvutrendis olev küttepuidu hind on metsa hooldamisel motiveeriv tegur, sest metsaomanikul on paremad võimalused oma metsa korrastamise eest ka tulu teenida.
Metsa hooldamisel on omanikele abiks metsaühistud, kes aitavad korraldada nii metsas tehtavaid töid kui oskavad kalkuleerida metsast saadava puidu turuhinda. Metsaühistute kontaktid leiab siit: https://erametsaliit.ee/liidust/liikmed
MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb ja esindab oma liikmesorganisatsioonide ning nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade kestlikul majandamisel.
Lisainfo:
Jaanus Aun
Eesti Erametsaliidu tegevjuht
Tel +372 516 2282
E-post jaanus.aun@erametsaliit.ee
Oleme aastate jooksul korjanud ja säilitanud dokumente nii paberkandjal, elektroonselt kui ka digitaalselt. Kui paberkandjal dokumentidest vabanemine käis varemalt regulaarselt, sest muidu ei mahtunud need riiulisse enam ära, siis elektroonsetele dokumentidele pöörasime tähelepanu alles nüüd. Et tõesti-tõesti, pole ju enam vaja ja virtuaalset ruumi laiutades kinni hoida, pole enam ammugi moes.
Kustutasime kõik ebavajalikud failid (Excel’id, Word’id, PDF’id, Power Point’id) aastatest 2013, 2014, 2015, 2016.
Organiseerisime ja sildistasime uued kaustad ainult kõige olulisematele dokumentidele.
Analüüsisime hoolega postkasti sisu. Tarbetud e-kirjad ja muud lühivastuste saabumised said kustutatud. Arhiiv puhastatud aastatega kogunenust.
Telefonis kustutasime fotod, mis ei omanud enam aktuaalsust. Seda kõike oli palju ja tegelikult tuleb koristustööd jätkata ka edaspidi, igal võimalusel.
Üldiselt oli see suurepärane võimalus korrastada ettevõtte andmebaasi ja tagada, et elektrooniline keskkond oleks jätkuvalt organiseeritud, turvaline ja tõhus.
Johannes Voltri 26.09.2023 07:08
Evelyn Liivamägi Autor/allikas: ERR/ Kadri Põlendik
Valitsus plaanib muuta ettevõtetele e-arvete esitamise kohustuslikuks. Ühelt poolt loodab riik niiviisi saada aastas kuus kuni kaheksa miljonit eurot saamata jäänud maksutulu. Paljudele väikeettevõtjatele läheks aga raamatupidamine kallimaks.
Erinevalt paberil esitatud arvest või e-kirja manusena lisatud arvest kujutab e-arve endast lihtsustatult öeldes elektroonilist ja automatiseeritud suhtlust masinate vahel. See sisestatakse spetsiaalsesse raamatupidamissüsteemi ning on arvutite vahel masinloetav.
Neli aastat tagasi jõustus seadus, mille järgi saab avalikule sektorile saata vaid e-arveid. Nüüd plaanib valitsus astuda sammu edasi ning kohustada ettevõtjaid saatma ka omavahel vaid e-arveid. Üks argument e-arvete kasutuselevõtuks on see, et niiviisi on palju tülikam maksudest kõrvale hiilida.
“Suur osa nendest, kes mustalt toimetavad, ei ole üldse huvitatud e-arvete kasutuselevõtust, sest see eeldab, et nad kasutavad raamatupidamisprogrammi. Seal on teave talletatud, hiljem lihtsalt kontrollitav, oluliselt keerulisemalt manipuleeritav kui see, et ma Excelis lihtsalt numbreid muudan vastavalt sellele, kuidas ma hiljem soovin,” ütles rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Raili Roosimaa selgitas, et praegu teevad ametile muret ettevõtjate esitatud vigased käibedeklaratsioonid.
“Tihti esitavad ostjad ja müüjad oma deklaratsioonidel andmeid erinevalt. Näiteks ostja deklareerib soetust, küsib sisendkäibemaksu tagasi, müüja sellist müüki üldse ei deklareeri. Me peame täna päris palju pöörduma ettevõtjate poole, et tuvastada, kelle andmetes vead on,” lausus ta. Ameti hinnangul oli eelmisel aastal ainuüksi sellistest erinevustest ostjate ja müüjate vahel deklareeritud tehingutest kahju riigile deklareerimata käibelt arvatavalt 1300 isiku puhul ligi 16 miljonit eurot. Selle aasta esimese kaheksa kuuga on arvatav kahju aga 5,7 miljonit eurot.
E-arvega sellist olukorda Roosimaa sõnul tekkida ei saa, sest ostja ja müüja arve liigub aruandlusesse automaatselt ja see on mõlemale poolele ühesugune, seal selliseid tahtlikke või tahtmatuid erisusi ei saa tekkida. Väikeettevõtjate arvates peaks e-arvetele üleminek toimuma vabatahtlikult
Ettevõtjad siiski valitsusega selles küsimuses ühes paadis ei ole. Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa ütles, et kui e-arvete esitamine muutub kohustuslikuks, peavad ettevõtjad oluliselt enam ostma ka tasulist raamatupidamisteenust.
“Paljud pisikesed ettevõtted peavad raamatupidamist täna ikkagi üsna lihtsal moel. Päris pastaka ja paberiga tõenäoliselt enam mitte, aga ikkagi sellisel lihtsal moel, mis tähendab, et nad raamatupidaja abi ostavad minimaalses mahus, sest see on neile lisakulu. Nad ostavad ehk vaid käibemaksudeklaratsiooni esitamist või majandusaasta aruande kokkupanekut,” selgitas ta.
Evelyn Liivamägi ütles, et uus meede siiski ettevõtlust ei kahjusta, sest paljud raamatupidamistarkvarad pakuvad väikeettevõtetele juba niikuinii teenust väga odavalt.
“Näiteks ka registrite ja infosüsteemide keskuse e-arveldaja. Seal, kui sa teed kuus alla kümne tehingu, saad teenust tasuta kasutada ja e-arvete saatmine ja vastuvõtmine ei maksa üldse mitte midagi. Tegelikult nendele pisikestele ettevõtetele on juba mõeldud ja see kulu nende jaoks ei ole üldse suur,” ütles ta. Nakurt-Murumaa ütles, et ettevõtjad peaksid e-arveteni jõudma loomulikul teel, vabatahtlikult.
“Elu on näidanud, et see ikkagi paratamatult juhtub. Sellist sundi rakendades tähendab see aga, et paljud vanemad ettevõtjad, kes täna tegutsevad, ei tuleks enam lihtsalt toime. See ei ole mõistlik, õiglane ega ka riigi vaates kasulik, et need inimesed lihtsalt turult kõrvale tõrjuda,” ütles ta.
Liivamägi ütles, et vanematel raamatupidajatel vajaks uus süsteem tõepoolest harjumist.
“Aga ega me sellest e-arvetele üleminekust ei pääse, sest Euroopa Liit liigub ka sinna suunas ja ühel hetkel ei ole lihtsalt enam muud moodi võimalik toimetada,” lausus ta. Riik plaanib muuta ka väikeste arvete deklareerimise kohustuslikuks
Rahandusministeeriumi esialgsete arvutuste kohaselt saaks riik e-arveid juurutades aastas kuus kuni kaheksa miljonit eurot praegu saamata jäänud käibemaksutulu.
Liivamägi ütles, et nende arvutuste hulka on arvestatud ka plaan kohustada ettevõtteid deklareerima ka väikeseid, alla 1000-euroseid arveid. Praeguse korra järgi peab käibedeklaratsiooni lisas ehk nn INF-vormil deklareerima ostu- ja müügiarved, kui nende käibemaksuta kogusumma on tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.
Liivamägi ütles, et selle nõude mõte on praegu olnud see, et väikemates summades on maksukahju väike ning ettevõtetele, kes väljastavad arveid mitte raamatupidamistarkvaras, vaid näiteks Excelis, tekiks kõiki arveid deklareerides suur halduskoormus.
“Nüüd, kus me liigume e-arvetele, siis e-arveid ei ole võimalik ju enam Excelis väljastada. See tähendab, et ettevõtetel peab nii ehk naa olema mingi raamatupidamistarkvara. Sellisel juhul ei ole enam vahet, et kui arvutid suhtlevad omavahel, kas nad väljastavad infot esimesest eurost või tuhandest eurost. Halduskoormus ettevõtte vaates on üks ja sama,” selgitas Liivamägi.
See, kas tekitada e-arvete esitamise kohustus ka nendele ettevõtetele, kes ei ole käibemaksukohustuslased, on Liivamägi sõnul praegu alles lahtine.
Ernst & Youngi 2021. aasta uuringu kohaselt on ligikaudu 50 protsenti Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest saatnud või vastu võtnud e-arveid, kuid e-arvete vastuvõtjana on end e-äriregistris registreerinud ja e-arve operaatori valinud vaid 10 800 juriidilist isikut. See moodustab ligi kaheksa protsenti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest. Uuringus märgiti, et kuigi e-arvete maht on Eestis viimastel aastatel kasvanud, on e-arvet kasutavate ettevõtete arv jäänud sisuliselt pidama ning uusi kasutajaid lisandub vähe.
Eesti Puidumüügikeskus TÜ dokumendihaldusesse e-arvete automaatse kontrolli funktsionaalsuse arendamise projekti rahastatakse siseriiklikest vahenditest. Projekti maksumus on 82 939,20 eurot, millest toetus 41 469,60 eurot.
Projekti käigus arendatakse e-arvete automaatkontrolli lahendus, mis liidestatakse Eesti Puidumüügikeskuse olemasoleva Dokumendihalduse keskkonnaga. Loodav lahendus võimaldab e-arve pealt automaatselt seostada arve, konkreetse aktiga. E- arvete arendus on Eesti Puidumüügikeskuse ning selle liikmete vajadustele vastav äritarkvara lahendus, mis aitab täiustada tänast metsanduse elukaare digitaliseeritust.
Lisainfo:
Einar Rannula
Eesti Puidumüügikeskus
Tegevjuht
tel +372 56 619 001
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud MTÜ sai täna kinnituse, et on väärilised ja võimelised haldama Eesti suurimat FSC® metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaati. Selle kohta väljastati ühistule litsents FSC®-C135147.
FSC® (Forest Stewardship Council®) on kasutusel nii metsamajandamise (FM – Forest Management) kui ka tarneahela (CoC – Chain of Custody) sertifitseerimisel. Grupisertifikaadi taotlemise eesmärk on toetada jätkusuutlikku metsamajandamist ja luua turueeliseid neile, kes majandavad oma metsa vastavalt FSC® sertifikaadi nõuetele.
„Töö metsaomanike gruppi kokkupanemise, kontrollimise, andmete kogumise ja koolitamisega on käinud juba üle aasta,“ räägib Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juhatuse esimees Kadri-Aija Viik. Tema sõnul viidi eelmise aasta lõpus SCS Global Services™ juhtimisel läbi esmane auditeerimine, mille raames vaadati põhjalikult üle kasutusel olevad andmebaasid ning ettevalmistused seireks.
Kontrolliti ka metsas tehtud töid ja tehnikat ning vesteldi töötajatega. Auditi põhjal tehtud sõltumatu ja pädeva eksperdi otsus kinnitas, et Ühinenud Metsaomanikud on võimelised ja valmis haldama grupisertifikaati ning ühistu metsamajanduslik tegevus on vastavuses ühiselt heaks kiidetud säästva metsanduse põhimõtete ja standarditega.
Viigi sõnul on tänaseks grupis üle 40 liikme ja enam kui 50 000 ha metsamaad. Grupisertifikaadiga liitumise soovi on juba avaldanud veel ligi 30 metsaomanikku. Kõigi grupi liikmetega sõlmitakse lepingud, kus kirjeldatakse sertifikaadist tulenevad nõuded ja vastastikused kohustused.
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ koondab ligi 700 metsaomanikku üle Eesti. Metsaühistu pakub oma liikmetele igakülgset nõustamist metsa kasvatamisel ning kõiki metsamajandamisega seotud teenuseid metsauuendamisest raieteni.
Ühistu esindab metsaomanikke ka jahilepingute sõlmimisel ja haldab FSC® C135147 metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaati. Et tagada metsaühistu tegevuse vastavus kokkulepitud säästva metsanduse põhimõtetele ja sertifikaadist tulenevatele nõuetele, on Ühinenud Metsaomanikud esimese Eesti metsaühistuna tööle võtnud ka keskkonnaspetsialisti.
Lisainfo
Kadri-Aija Viik
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juhatuse esimees
kadri@eestimetsad.ee
www.eestimetsad.ee
Valitsus võttis vastu otsuse, millega saab peagi taas biomassist elektrit toota. Otsus rõõmustab metsaomanikke, sest tekib üks võimalus väheväätuslikku puitu müüa, kirjutab 28. jaanuari kuukiri Metsandus.
Valitsus otsustas edasi liikuda taastuvenergia toetusskeemi muutva eelnõuga, et tagada tarbijatele taskukohaseim viis taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, anda ettevõtjatele kindlus investeeringute planeerimisel ja luua uusi töökohti.
“See on kauaoodatud rõõmusõnum. Seni polnud raiejäätmeid ja küttepuid kuhugi panna,” rõõmustas Ida-Virumaa metsaomanik ja Virumaa Metsaühistu juhatuse liige Viktor Lehtse. “Graanul Invest, Püssi – kõik on täis. Ka muutub hind õiglasemaks,” lisas Lehtse. Seni on olnud hetki, kui küttepuu hind on nii madal, et omanik peab selle tegemisele peale maksma.
Majanduslik efekt
“Midagigi head siin kehvas majanduses,” rõõmustab metsaomanik ja loodab, et valitus ei anna taas tuulikumeeste lobitööle järele ning otsus jääb püsima.
“Vaieldamatult väga mõistlik otsus, valitsus oleks võinud selle ammu teha,” on rahul ka metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner.
Sel on majanduslik positiivne efekt – loob juurde töökohti, võtab kasutusele muidu metsa jääva ja seal mädaneva väheväärtusliku puidu, ergutab metsaomanikke ka küttepuidu iseloomuga metsi raiuma. “Praegu on küttepuidu hind nii madal, et mõnes piirkonnas on varumise omahind kõrgem saadavast müügitulust. Rohelise energia eksport on positiivne ka makromajanduslikul tasemel,” selgitas Hepner.
Metsakasvatuslik efekt
Otsus ergutab metsaomanikke oma metsi majandama ja teeb pisut tasuvamaks hooldusraiete tegemise. “Hooldusraietelt tuleb valdavalt paberi ja küttepuidu iseloomuga puitu ja mõlema hind on praegu väga madal. Nii mõnigi metsaomanik lükkab seepärast hooldusraiet edasi ja see võib negatiivselt mõjuda mitmekümne aasta pärast, kui praegused hooldusraieealised metsad saavad küpseks,” tõi ta välja. Tegemata hooldusraied tähendavad tulevikus viletsa kvaliteediga puitu.
Ka pikalt otsuse heaks töötanud endine Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees ja Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss oli väga rahul, et valitsus mõistis, et Eestis on palju ressurssi, mis vastasel korral lihtsalt ära mädaneb. “Olen lihtsalt rõõmus. See on moraalne võit tervele Eestile, majanduslik võit Kirde-Eestile.”
“See taaseralduv süsinik on olnud seotud, maa kasutatud, see läheb muidu raisku. Töökohad saab luua, tehnoloogia on olemas. Kõik saab taas kasutusse,” lisas ta.
Ka Eesti Erametsaliit tervitas otsust, mis annab võimaluse Narva elektrijaamades tulevikus taas küttepuud põletada. Liit on veendunud, et küttepuidu kasutamine Narva elektrijaamades aitab kiiresti parandada tööhõivet meie maapiirkondades ja elavdada majandust.
“Energiapuidu kasutamisest võidavad just meie Eesti oma inimesed. Puitkütuse varumise ahelas osaleb vähemalt kümneid kordi rohkem inimesi kui teiste taastuvenergia lahenduste puhul,” selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. “Iga tihumeeter puitu aitab majandust liikuma panna ja toob riigile jõukust töökohtade, maksude ja omanikutulu kaudu. Iga miljon tihumeetrit kasutusele võetud puitu loob ligikaudu 2400 töökohta just maapiirkondadesse, kus praegu on tööhõivega eriti suured probleemid. Metsanduse arengukava täites on võimalik juurde luua 12 000–15 000 töökohta.”
Raiemahud on kukkunud
Eesti aastane raiemaht on praegu alla 10 miljoni tihumeetri, kuigi metsanduse arengukava näeb aastaseks mahuks ette stabiilselt 12–15 miljonit. “Möödunud aastal erametsades 15–25% võrra kukkunud raiemahu tagajärjel kadus metsandussektoris 2000–3000 töökohta ja riigil jäi saamata suur hulk makse,” kirjeldas Ants Erik praegust olukorda.
Küttepuu hind on olnud stabiilselt madal juba viimased 3–4 aastat, alates 2014. aasta keskpaigast on suured probleemid ka paberipuu müügiga, mis veelgi on võimendanud hinnasurvet küttepuule.
Passiivsuse põhjus erametsa majandamisel ei ole sugugi ainult puidu madal hind – kütte- ja paberipuidul lihtsalt polegi ostjat. Kuna aga keskmises erametsas on madalakvaliteedilise puidu osakaal üle poole mahust ja metsa majandada ei tasu, siis jätab omanik vajalikud tööd üldse tegemata.
Lisaks energiapuidule jääb paraku metsa seisma ka palk ja muu puidusortiment, mis sobiks saetööstusesse saatmiseks ja edasiseks väärindamiseks.
Järele raiumine on võimatu
Eesti on alla soovitatava raiemahu metsa majandanud juba viimased 20 aastat. Erametsades on küttepuuilmelisi puistuid 100 miljoni tihumeetri jagu ja sellest 50 miljonit tihumeetrit vajaks kohe raiumist, kuid tegelikult raiutakse praegu samailmelisi puistuid ainult kaks miljonit tihumeetrit aastas. “Kasutamata puitu on kuhjunud nii palju, et “järele raiuda” on seda võimatu ja tõenäoliselt kõduneb ära umbes pool küpsenud puistutest,” hindas Ants Erik praegust raiskamise ulatust.
Statistikaameti andmetel raiutakse Eestis metsa umbes 2/3 jagu sellest, mis on meie metsade aastane juurdekasv. Alates 2004. aastast on raie olnud 44–70 protsenti metsa juurdekasvust.
“Eesmärk on see, et madalakvaliteedilisele puidule tekiks üldse mingi kasutusvõimalus,” ütles Ants Erik. “Kui veel arvestada ka Eesti tegelikku raievõimsust, siis ei ole raiemahtude järsk kasv juba tehniliselt võimalik. Kõigele lisaks saab rahvusvahelisel vähempakkumisel üheks tingimuseks tõenäoliselt see, et energiatootmisel kasutatakse vaid sertifitseeritud puitu ehk siis sellist, mis on kasvatatud vastutustundlikult.”
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas leiab, et otsus on kindlasti positiivne. “Kui tekib üks tarbimiskoht juurde, saab riigimetsast sinna materjali viia, tõusevad nii nõudlus kui ka hind. See aitab majandustulemusi parandada,” lisas ta.
Lae alla Taavi Raadiku ja Einar Rannula ettekanne „Puiduturg müüja pilgu läbi“.
Faili alla laadimiseks vajuta SIIA.
Koostöös Eesti Puidumüügikeskusega on Tehnopolis tegutsev ettevõte Thorgate valmis saanud Eesti metsaomanikele jaoks Vahelao tarkvara. Tänaseks kasutab Vaheladu juba ligi 50 ettevõtet üle Eesti. Vaheladu annab metsaomanikele pideva ja reaalajas ülevaate metsas toimuvast – mahavõetud metsa hulgast, teeäärsete palgikoormate ehk nn „vaheladude“ seisudest ja paljust muust.
„Metsamajandus on tegevusharu, mis on viimase aja tormilisest tehnoloogia arengust üllatavalt puutumata jäänud”, räägib ettevõtte Thorgate juhatuse liige Ivar Merilo. “Kuna sektor tundub põnev, siis olime koheselt nõus projektis IT-partneri rolli täitma kui Eesti Puidumüügikeskus meie juurde sellest ideest rääkima tuli.“
Et reaalajas infot metsast saada, on kõik metsas töötavad osapooled – metsalõikusmasinad, metsatraktorid ning metsaveoautod varustatud tahvelarvutitega. Iga tehtud töölõigu kohta sisestatakse andmed juba kohapeal Vahelattu ning seetõttu on metsaülematel pidevalt reaalajas ülevaade, kust kui palju on metsa lõigatud ning saab efektiivsemalt forwarder või metsaveoauto tööd juhtida.
“Esmalt oli küll kahtlus, kas metsatöötajad võtavad nutiseadmed ka metsas kasutusele ning tunnevad end nendega mugavalt. Aga tuli välja, et kõik toimis, ” rõõmustab Ivar Merilo.
Thorgate on 2011. aastal loodud disaini ja tehnoloogia tiim, mille erialaks on innovaatiliste ja tänapäevaste digitaallahenduste loomine. Lisaks disaini ja arendustöödele arendab Thorgate ka oma tooteid ja startupe, parimaks näiteks on Londonis Seedcampi võidetud GateMe.
Eesti Puidumüügikeskus osales nominendina tänasel Rootsi Äriauhind 2014 auhinnatseremoonial
Täna, teisipäeval 28. oktoobril, toimus Tallinnas KUMU saalis ettevõtluskonkursi Rootsi Äriauhind 2014 auhinnatseremoonia, mille avasid Rootsi kroonprintsess Victoria ja Eesti peaminister Taavi Rõivas.
Metsandusvaldkonnast olid pidulikule sündmusele kutsutud kaks esindajat: Eesti Puidumüügikeskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus, kes olid tänavused kandidaadid Eesti jätkusuutlikult kasvavate ettevõtete kategoorias. RMK pääses ka kolme finalisti sekka.
“See, et Eesti Puidumüügikeskus kõrge auhinna saamiseks esitati, on suur üllatus ja tunnustus. Tunnetame, et meie tegevus jätkusuutlikul ja säästlikul metsamajandamisel leiab tähelepanu lisaks Eestile ka välisriikides,” ütles Eesti Puidumüügikeskuse tegevjuht Einar Rannula, kes ettevõtte esindajana osales tänasel pidulikul sündmusel KUMUs.
„Tseremoonia sõnavõttudest jäi kõlama innovatsiooni teema. SAABi asepresidendi ja peaesineja, kosmosetehnoloogiat edendava ettevõtte Spaceport Swedeni tegevjuhi esinemiste puhul avaldas muljet, kui suurelt maailma mõistes väikeriigis Rootsis mõeldakse ja kui palju panustatakse arendustegevusse ning innovatsiooni,“ kommenteeris Rannula.
Eesti Puidumüügikeskus metsamaterjali ühtseks müügiks loodud tulundusühing, mille asutanud metsaühistud esindavad üle 400 metsaomaniku ja majandavad 120 000 hektarit metsamaad. 2014 aasta prognoositav müügimaht on 550 000 tihumeetrit ümarmetsamaterjali.
Konkursile Rootsi Äriauhinna 2014 kandidaadiks esitas Eesti Puidumüügikeskuse SCA Metsad Eesti AS. Ettevõte kuulub SCA gruppi, mis on maailma juhtiv metsandussaaduste töötleja ja turustaja.
Eesti Puidumüügikeskuse puhul tõsteti esile tulundusühingu tarneahela juhtimissüsteemi ja protseduure, mis on hinnatud säästva metsamajandamise standarditele vastavaks, samuti säästlikku metsamajandamist tõendavate PEFC ja FSC tarneahela sertifikaatide olemasolu. Metsaomaniku jaoks tagab puidu müügi usaldusväärsuse, et keskkonna www.vaheladu.ee kaudu on tal täpne ülevaade nii puidu müügi hetkeseisu kui ka hindade kohta. Eesti Puidumüügikeskus on ka metsaühistute esindusorganisatsiooni Eesti Erametsaliit toetaja.
Rootsi Eksportnõukogu, Rootsi suursaatkonna ja Swedbanki algatatud tunnustus Rootsi Äriauhind antakse välja kord aastas vastutustundlikele ja jätkusuutlikele Eesti ettevõtetele.
2014. aasta parima jätkusuutlikult kasvava ettevõtte tiitli pälvis logistika- ja transpordiettevõte Greencarrier Freight Services Estonia, parima ühiskonda panustava projekti tiitli ISS Eesti värbamiskampaania ja aasta noore ettevõtja tiitli Zeroturnaroundi asutaja Jevgeni Kabanov.
Artikkel Eesti Puidumüügikeskuse juhtidega Maalehe Metsalehes